Keeduvorstide ajalugu
Keeduvorstide ajaloost on võimalik leida mitmeid erinevaid allikaid. Õpiobjektis käsitletakse kahte ajaloolist vaadet.
Liha töötlemise ajalugu ulatub tagasi sellesse aega, kui inimesed hakkasid tuld tegema. Koos inimkonna arenguga, on arenenud ka erinevad lihatöötlemise viisid. Juba ammustest aegadest on tuntud seda, et soolamine, suitsutamine ja kuivatamine pikendasid liha säilivust. Kõige vanemateks lihatoodeteks loetakse toorsinke ja kuivatatud liha. Järgmisena alustati arvatavasti vorstide tootmist. Vastavalt ajaloolistele uuringutele on muinashaudadest ja asundustest tehtud väljakaevamistel leitud tõendeid, et vorste on valmistatud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi. Vanas Kreekas valmistati juba vorstilaadseid tooteid, milliste koostis komponendid olid tehtud peenestatud lihast ja kõrvalsaadustest ning lisaks lisati sinna ka verd ja erinevaid maitseaineid ning lõpuks pandi sooltesse või mao sisse ning keedeti või suitsutati. Üks esimesi kirjalikke tõendeid vorstide kohta on pärit Homeruse "Odüsseiast", mis on pärit ligikaudselt 700-800 a. eKr. Vorstide valmistamise tehnoloogia ja tavad levisid koos vallutusretkedega ja sõdadega erinevatesse teistesse riikidesse. Pärast antiikaega haarasid vorstide tootmise juhtohjad endale Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa.
Teised ajaloolised vorstide tausta uurijad olid USA professorid Marchello ja Garden-Robinson (2004). Nende allikal ei ole ühtegi päris kindlat daatumit keeduvorstide valmistamise algusest, aga arvatavalt oli see seotud sellega, et inimesed õppisid kasutama toidu säilitamiseks soola. Sellest ajast edasi, arenes liha erinev töötlemine. Seda näitab ilmekalt vorstide tootmine - katsetati ja leiti selline moodus, kuidas on võimalik liha pikemalt säilitada. Sellest ajast alates, kui inimesed hakkasid katsetama vorstide tootmist, on nendesse lisatud erinevate loomade liha. Eelkõige pandi vorstidesse need rümbaosad, milliseid ei tahetud värske lihana tarbida. Kuigi vorstide tehnoloogilised etapid on jäänud suhteliselt sarnasteks võrreldes algusaegadega, siis koostis on tugevalt muutunud. Järgneval pildil on näha vorstide tegemiseks kasutatava liha kandmine Egiptuses.
Liha töötlemise ajalugu ulatub tagasi sellesse aega, kui inimesed hakkasid tuld tegema. Koos inimkonna arenguga, on arenenud ka erinevad lihatöötlemise viisid. Juba ammustest aegadest on tuntud seda, et soolamine, suitsutamine ja kuivatamine pikendasid liha säilivust. Kõige vanemateks lihatoodeteks loetakse toorsinke ja kuivatatud liha. Järgmisena alustati arvatavasti vorstide tootmist. Vastavalt ajaloolistele uuringutele on muinashaudadest ja asundustest tehtud väljakaevamistel leitud tõendeid, et vorste on valmistatud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi. Vanas Kreekas valmistati juba vorstilaadseid tooteid, milliste koostis komponendid olid tehtud peenestatud lihast ja kõrvalsaadustest ning lisaks lisati sinna ka verd ja erinevaid maitseaineid ning lõpuks pandi sooltesse või mao sisse ning keedeti või suitsutati. Üks esimesi kirjalikke tõendeid vorstide kohta on pärit Homeruse "Odüsseiast", mis on pärit ligikaudselt 700-800 a. eKr. Vorstide valmistamise tehnoloogia ja tavad levisid koos vallutusretkedega ja sõdadega erinevatesse teistesse riikidesse. Pärast antiikaega haarasid vorstide tootmise juhtohjad endale Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa.
Teised ajaloolised vorstide tausta uurijad olid USA professorid Marchello ja Garden-Robinson (2004). Nende allikal ei ole ühtegi päris kindlat daatumit keeduvorstide valmistamise algusest, aga arvatavalt oli see seotud sellega, et inimesed õppisid kasutama toidu säilitamiseks soola. Sellest ajast edasi, arenes liha erinev töötlemine. Seda näitab ilmekalt vorstide tootmine - katsetati ja leiti selline moodus, kuidas on võimalik liha pikemalt säilitada. Sellest ajast alates, kui inimesed hakkasid katsetama vorstide tootmist, on nendesse lisatud erinevate loomade liha. Eelkõige pandi vorstidesse need rümbaosad, milliseid ei tahetud värske lihana tarbida. Kuigi vorstide tehnoloogilised etapid on jäänud suhteliselt sarnasteks võrreldes algusaegadega, siis koostis on tugevalt muutunud. Järgneval pildil on näha vorstide tegemiseks kasutatava liha kandmine Egiptuses.
Pildi allikas:
Pilt 1. Photo by Dr A. Sedky , FAO expert at a
temple in Luxor, Valley of the Kings, Egypt. In: Savic. Small scale sausage
making. (1985)
Eelnevalt mainitud autorid annavad veel teada, et ajalooliselt vaadeldes on keeduvorstide populaarsus järjest tõusnud ning vorstitootjad on saanud lõigata seeläbi suuri kasumeid. Jõudes tänapäeva, siis võib öelda, et teada on umbes 250 erinevat sorti keeduvorsti. Mitmed neist on seotud teatud paikade või riikidega. Kuna inimeste elutempo on läinud kiireks, siis keeduvorstidest on saanud sageli toidusedeli peamine täitja. Vorstides sisaldub rohkel valke ning lisaks sellele võib neist saada ka erinevaid vitamiine ja mineraalaineid.
Keeduvorstidesse on tavapäraselt lisatud enamasti sea-, veise- ning kanaliha. Väikestes lihatööstustes kasutatakse keeduvorstides ka teisi eksootilisemaid liha allikaid nagu pardid, haned, põdrad, karud jne. Eriti rikkalikult leidub erinevaid vorstisorte Saksa köögis, keskaegsest alamsaksa keelest pärineb ka eesti sõna 'vorst'.
Pilt 2. Pildil on toodud tänapäevane lihatööstusettevõte.
Pildi allikas: http://www.berief.de/en/produkte.php?T=&Z=&M=478c94c77c3eb&maschine=Line+for+the+Production+of+Cooked+Sausage++
Pildi allikas: http://www.berief.de/en/produkte.php?T=&Z=&M=478c94c77c3eb&maschine=Line+for+the+Production+of+Cooked+Sausage++